8. päev - pühapäev Canberra's

Pühapäeval oli kavas üle vaadata Austraalia pealinn Canberra. Ennem aga viskasime pilgu peale kohalikule kirbuturule...

Kohalikul kirbuturul (Parklea Markets) sai jälle Eestisse viimiseks kotiga nänni ostetud, 100 dollarit kulus kirbuturul nagu nipsti...

Sydney'st Canberra'sse sõit võtab aega vähemalt kaks ja pool tundi, õnneks on tegu kiirteega, kus lubatud 100-110 kilomeetriline sõidukiirus ja piisav arv sõiduradasid tagab stabiilse kiiruse. Muidugi mõista vajas meie buss ka aegajalt tankimist...

Tankides õnnestus leida tankur, kus ilutses silt ainult kaardiga maksmiseks. Indreku väitel ei ole ta senini veel automaattanklat oma teel kohanud. Mitmekordse katsetamise käigus sai selgeks, et kaardiga maksmine ikkagi ei õnnestu, tankur lihtsalt ei tööta. Indrek vahetas tankurit ja tegi protseduuri läbi tavapärasel moel – paak täis ja tanklasse maksma...

Tanklas õnnestus pildile saada ka üks tõsiselt pikk veokas. Eesti rekkamehed lähevad sellist pilti nähes kindlasti kadedaks - sellel pildil ei näe te kahte veoautot, vaid ühte mehemõõtu autorongi :)

Austraalias politsei veokate kaalumisega ei tegele, kiirteedel on selleks spetsiaalsed kaalumispunktid ning kõik reisibussid ja veoautod peavad kaalumisprotseduuri läbima. Kaalumispunktist saadud kviitung peab politsei nõudmisel olema teel olles ette näidata. Siin pildil ilutsebki üks Sydney-Canberra teel asuv kaalumispunkt.

Selline "võimas silt" teavitas meid, et oleme jõudnud riigi pealinna territooriumile :)

Canberra on linn, mis on ehitatud spetsiaalselt pealinnaks, selle planeering on ülimalt igav, kõik suuremad teed linnas viivad päikesekiirte moodi kokku parlamendihoone juurde. Siin siis vaade parlamendihoone juurest vana parlamendihoone suunas...

Parlamendihoone juures liikus arusaadavatel põhjustel ringi turvamehi ja politseinike. Üks rattapolitsei õnnestus ka fotokaga kinni püüda.

Siin meeldetuletuseks, milline on Austraalia vapp. Sellel ilutsevad kaks Austraalias elutsevat olevust emu ja känguru.

Pärast lennujaamaga võrreldavat turvakontrolli õnnestus parlamendihoone sisemusse pääseda. Suursuguses eessaalis sai maha peetud üks väike peitus...

Lõpuks jõudsime hoone sisemuses ka Austraalia parlamendi saali. Minu jaoks oli see esimene parlamendi saal, kuhu jalad mind viinud on, Karoliinale aga oli see peale Eesti Riigikogu saali teine parlamendi saal mida ta külastanud on.

Parlamendihoone katusel asub omapärane lipumast, milles lehvib riigi suurim lipp (pidi olema sama suur kui kahekordse bussi külg).

Hea kaadri saamiseks tuleb teinekord kasvõi murule pikali heita...

Parlamendihonnest väljudes pidi kohustuslikus korras läbima turistidele mõeldud poekese, kus koletu hinna eest sai osta Austraalia nänni. Erinevalt kirbuturust oli siin enamik müüdavast Austraalia oma toodang, mitte hiinlaste kätetöö. Austraalia sõprade rinnamägi valik oli kesine, kuid suurriikide seas ilutses kak kaks sinu-must-valge lipuga märki :)

Vana parlamendi esisel muruplatsil pesitseb aastaringselt sümboolne Austraalia põliselanike - aborigeenide saatkonnahoone, mis ei ole muud, kui 3x4 meetrit konteiner, mille otsad olid võõbatud aborigeenide lipu värvidesse. Saatkonnahoone ümbruses vedeles kõik "saatkonna töötajate" eluks vajalik - isegi külmkapi ja pesumasina leidsime sealt. Kuna tualetti läheduses märgata polnud, siis oli mõistetav, miks saatkonnahoone lähiümbruses oli tunda omapärast haisu :)

Peale aborigeenide saatkonna üle vaatamise tegime autoga ühe ringi ülejäänud diplomaatide pesitsuspaigas, ehk piirkonnas, kus asuvad erinevate välisriikide saatkonnad. Eesti saatkonda siit otsida ei tasu, kui eestlasel tekivad saatkonnas lahendamist vajavad probleemid, siis abi saab kas Soome või Euroopa Liidu saatkonnast. Saatkonnahooned ongi seal spetsiaalselt saatkondadeks ehitatud. Oma arhidektuuriga enamik neist ei hiilanud – enamuses oli tegu tellistest ehitatud majakarpidega. Soomlaste saatkond paistis silma metsiku loodusega hoone ümber, suve jooksul seal heina niidetud ei olnud – ehk oli see taotluslik, aga ehk on majanduskriis saatkonna muruniiduki remondi teadmata ajaks edasi lükanud.

Ameerika saatkond hiilgas oma territooriumi suurusega. Erinevalt paljudest teistest oli see ümbritsetud kõrge taraga ja iga nurga peal passis mõni politsei või turvateenistuse auto - mine sa tea, ehk on kuskil liikvel mõni terrorist...

Järgmisena suundusime me sõjamemoriaali (Australian War Memorial) juurde, mis on pühendatud kõikidele sõdades võidelnud austraalia sõduritele ja sõdadel, millest nad osa on võtnud. Memoriaali uksel põrkasime kokku Mihkli ja Mariliniga, kes olid samuti pühapäeva tulnud nautima Canberra'sse. Nende siht oli küll hommikul toimuma pidanud kuumaõhupallide show, mis küll kahjuks suure tuule tõttu sellel päeval ära jäi.

Kahel pool memoriaali sisehoovi olid seinad täis tahvleid, kuhu jäädvustatud kõikide sõdades sõdinud austraallaste nimed.

Keset sisehoovi põles igavene tuli mille tegi omapäraseks asjaolu, et leegi põlemiseks vajalik gaas väljus mullidena veest.

Sõjamemoriaali sisemusest leidsime muuseumi, mille väljapanekud kirjeldasid erinevaid sõdu, milles austraallalsed osalenud. Siit võis leida isegi elusuuruses Teise Maailmasõja aegse hävituslennuki.
Sõjamemoriaalist suundusime edasi Canberra läheduses künkal kõrguva teletorni (The Telecom Tower) juurde.

Enne teletorni tormamist jäi teele hoiatustahvel, kus muuseas soovitatakse teletorni endaga suuremat kogust asju mitte kaasa tassida. Lisaks hoiatati selle eest, et teletorni läheduses võiavd auto turvaseadmed üles öelda. Ühe auto juures üritaski paar noort oma auto signalisatsiooni maha saada, seega hoiatus igati asjalik :)

Teletorn oli omataolistega võrreldes pisike - kõrgust vaid 195 meetrit ja vaateplatvorm asus 66 meetri kõrgusel...

... ideaalse vaate ümbruskonnale tagas aga teleorni asukoht kõrge mäe otsas.

Kui teletorni uksel põrkasime veelkord kokku Mihkli ja Mariliniga, siis teletorni vaateplatsvormil segas meie jutule vahele üks eestlastest abielupaar. Üllatus oli kohtumisest muidugi mõlemapoolne. Jutu käigus selgus, et tegu meiesuguste ränduritega, kes tulid mõneks nädalaks Austraaliat avastama.

Teletorni lift aga näitas selles sõitjate kõrgust merepinnast...

Erinevalt eelmisest reisipäevast jagus lastele energiat kodutee lõpuni :)