Eelmisel õhtul sai kavva võetud "Home & Away" fännide mekka Palm Beach'i külastamine. Seda muidugi eeldusel, et ilm on päikesepaisteline ja vihmata. Hommikul silmi avades olin mina igatahes pessimistlik ilma suhtes. Katre oli aga optimistlikum, kuna ilm on siin tõesti väga vahelduv.
Üheksa paiku hommikul seadsimegi meie sinise Muhvi bussi nina Palm Beach'i suunas. Mina võtsin teede kaardi kätte ja üritasin GPS-i Katrele mängida, mis küll kõige paremini välja ei kukkunud. Vähemalt viisin meie asukoha kaardiga kokku ja seegi on juba suur saavutus.
Natuke aega sõitu ja Katrele meenus, et teele jääb üks sakslaste majandatav pagariäri. Kuna see meenus vahetult enne ristteed, siis suutis Katre oma manöövriga ühe taga pool sõitva auto pasunast signaali välja meelitada. Katre ostis sealt mõned erinevad leivapätsid ja meelitas ka meid ninapidi poodi, et me veenduks selles kuidas pagarid seal eesti leiba teevad ja müüvad.
No silt leivapätsi kõrval väitis tõesti, et tegu "eesti leivaga" - pidi teine meenutama meie tüüpilist peenleiba.
Pisike sisseost tehtud, jätkasime oma teekonda Palm Beach'i suunas. Teekond kestis koos pagariäri külastusega umbes poolteist tundi. Tee oli kurviline ja kohati suht mägine, aegajalt oli tee kõrval näha metsasemaid alasid, mis huvitaval kombel kandsid enamuses rahvuspargi nime. Meie rohelised hõõruksid seda nähes käsi, kuna iga suurem metsaga kaetud ala Sydney külje all on kaitse all...
Palm Beachi jõudes sain lõpuks teada ka selle, kuhu lendavad Sydney'st õhutaksod (vesilennukid). Päeva jooksul nägime päris mitmeid neist maandumas Palm Peach'is. Vesilennukid maandumiseks eraldi lennuvälja ei vaja - peaasi, et oleks plats purjekatevaba veepinda. Vesilennukid seisid kai ääres kõrvuti purjekate ja kaatritega.
Parkisime bussi ära ja võtsime ette paari-kolme kilomeetri pikkuse Barrenjoey Headland'i nimelisele künkale, millel kõrgust ca 100 meetrit merepinnast ja tippu kaunistas majakas (Barrenjoey Lighthouse). Tippu jõudes oli hommikusöögi jagu kaloreid igaljuhul väärikalt hävitatud...
Matk oli seda väärt, kuna sealt avanes suurepärane vaade kogu ümbrusele - nii merele kui rannale. Alla tulek läks muidugi mõista lõbusamalt kui tippu ronimine ja võttis matka esimesest poolest palju vähem aega.
Edasi suundusime "Home And Away" (Kodus ja võõrsil) fännide lemmikkohta - randa, kus tehtud Summer Bay rannavõtted.
Meie palve peale tõi baaridaam lagedale päevi näinud plakati, millel ilutsesid "Home And Away" staarid...
Ilm oli nagu meie jaoks loodud - matka ajal oli pilvine ja jahedam (et meid säästa mõtetust higistamisest) ning randa jõudes puges päike pilve tagant välja. Seega ei kõhelnud me hetkekski - aeg oli küps esimest korda reisi ajaloos tõeliselt päikest nautida. Tunnike vedelemist rannaliival ja siis edasi veekümblustele...
Selleks ajaks sai päikese tööpäev Palm Beach'il otsa ja asendus pilvisema ja tuulisema ilmaga. See aga lisas vürtsi soolases vees olemisele - lained olid kohati meetrised.
Vesi oli soe, rannavalve väitel +21 kraadi. Peale pisikest kümblust Tasmaania mere vees asusime tagasiteele.
rannas peale teie veel keegi päevitas wä? tundub, et seal ikka "sügis"
ReplyDeleteMeil ka kohalikud sügisel panevad suured saapad jalga ning vatijoped selga, aga turistile on ikka hää ja soe ning iga päikesekiir suunatakse ninale. Sest tegelikult põhjamaa mõistes on ikka ilm super!
ReplyDeleteEks kalendri järgi olegi nädala pärast siin sügis. Tänaseks lubati päikesepaistet ja +27 sooja, ehk saame selle "külmaga" kuidagi hakkama. Ah jaa, rannas oli ikkagi peale meie ka päevitajaid, kuna tegu oli tööpäevaga, siis sellest ka ehk tingitud tavapärasest tühjem rannaliiv...
ReplyDeletePalm Beach on alati olnud tühjem kui linnarannad, jääb ta ju nii kaugele kesklinnast. Ja ärge lootkegi, et meil siin krõbe ja karm sügis on. praegu on ilm parem kui Eestis tavalisel suvel. Veel ei pane isegi kohalikud saapaid jalga.
ReplyDeleteEile oli selline ideaalilm, mida ma igatseksin siia suvesse - 26-27 kraadi ja pilvealune päike. Nii on hea soe, aga päike ei kõrveta lagipähe. Nii mõnus oli seal rannal lesida, lausa uni tuli peale ja me vist kõik jäime tukkuma. Tulemused on Jaanise kehal näha ka, päiksekreemivabad piirkonnad punetavad. Lausa muster on ebakorrapärasest kreemi määrimisest peal.
Kas Töesti seal tehakse Eesti leiba? Aga pildil on näha.
ReplyDeleteMis siis saksalased Saksamaal eesti leiba ei tee? Pean vist arvutiga pagarisse minema ja näitama!!!!!
ReplyDeletekunagi vanasti oli ju pagariäri, kus eestlased tegid eesti leiba. eks sealt võtsid teisedki snitti ja nii see nimi on jäänud. lisaks käesolevale pagariärile on veel üks leivategija, kes teeb samuti "Estonian Bread" nimelist leiba, aga too kahjuks ei ole nii hea. Või no oleks parem, kui ta poelettidele päris värskelt ja pehmelt jõuaks, aga tavaliselt saab selle leivapätsiga kedagi tappa.
ReplyDelete