Kolmapäevaks ennustati järjekordselt sooja sügisilma. Kuna midagi suuremat enam ette võtta kavas ei olnud, siis võtsime päevakavva lihtsalt rannas käimise ja päikese nautimise. Selleks läksime juba teada-tuntud kohta Sydney's - Bondi Beach'ile. Nagu eelmiselgi korral, kasutasime sinna sõiduks bussiliiklust. Ühe inimese sõit Castle Hillist kesklinna ja sealt edasi randa ning tagasi läheb kokku maksma 18,60 dollarit (ca 150 krooni).
Rand oli enamvähem sama rahvarohke, kui eelneval korral. Erinevus oli vaid selles, et gängi ketsid olid väravatest kadunud :)
Kui esimesel korral jäi meie fotoka tegevusraadiusse jooke jagav poiss, siis sel korral püüdsin kinni jäätist jagava neiu...
Kahjuks oli ilm tuuline ja jahedavõitu (vähemalt rannas) ja vesi tundus ka eelnevatest kordadest jahedam. Ehk olime ennast varasemate kogemustega liialt ära lasknud hellitada. Igal juhul jäi meil lainetes käik kuidagi lühikeseks sellel korral...
Kahjuks oli ilm tuuline ja jahedavõitu (vähemalt rannas) ja vesi tundus ka eelnevatest kordadest jahedam. Ehk olime ennast varasemate kogemustega liialt ära lasknud hellitada. Igal juhul jäi meil lainetes käik kuidagi lühikeseks sellel korral...
...aga surfarid tundsid küll ennast tuulise ilmaga lainelises vees hästi.
Tagasisõiduks kesklinna õiget bussipeatust otsides jäi silma rulafännide jõuvõtukoht.
Kuna luureinfo järgi oli teada, et õhtul on tulekul meeste pidu, siis ei venitanud kaua linnas passimisega ja sõitsime tagasi Castle Hill'i.
Kuna luureinfo järgi oli teada, et õhtul on tulekul meeste pidu, siis ei venitanud kaua linnas passimisega ja sõitsime tagasi Castle Hill'i.
Ja luureinfo pidas paika - nii, kui Indrek töölt koju jõudis hakkas Katre õue lauda katma...
...ja Indrek kukkus grillima. Austraalias kasutatakse grillimiseks gaasi- või elektrigrille, söel grillimine on siin luksus, mida igaüks endale lubada ei saa, sest grillsüsi on kordades kallim kui Eestis.
Horvaatide poekesest on siin isegi võimalik Venemaal toodetud kali osta. Samast poekesest saab hapukapsast, hapukurki, suitsuliha ja teisi meil tuntud toiduaineid, mida Autraalia marketites ei müüda. Meil Eestis müüdavale kaljale see jook palju alla ei jäänudki.
Kui väike grill tehtud, vedas enda tsikli seljas kohale ka meestepeo kolmas oluline tegelane - Mihkel. Tsikkel lükati garaaži ja ta võis rahulikult kahe õlle hävitajaga liituda :)
Kui väike grill tehtud, vedas enda tsikli seljas kohale ka meestepeo kolmas oluline tegelane - Mihkel. Tsikkel lükati garaaži ja ta võis rahulikult kahe õlle hävitajaga liituda :)
Esimese hämarusega saabus Castle Hilly kohale ka äike. Kuna esimese tunni jooksul vihma taevast alla ei tulnud, siis nautisime õlut edasi värskes õhus ja lugesime taevas sähvatusi - mõni neist õnnestus ka pildikastiga kinni püüda.
Kui vihmasadu meid katuse alla peletas, hõivasid Indrek ja Mihkel köögi ning läks lahti Böffi (Boeuf à la tartar) valmistamine. Indrek tegeleb sellel pildil munavalge eraldamisega munakollasest...
... Mihkel aga segab hakkliha sisse maitseaineid...
...Indrek tükeldab röstsaia...
... ja paneb saiaviilud ahju küpsema.
Kui hakklihasegu oli piisavalt seisnud, võis rooga nautima hakata ja muidugi mõista koos rohke külma õllega. Meestekas lõppes kesköö paiku ja Katre sõidutasd Mihkli koju...
kas munakollane segatakse hakkliha sisse?
ReplyDeleteKuule, Kristi, sul peaks selge olema a`la tatari söömine. Kui me kunagi Rakveres käismime ja söögipausi tegime, siis Kristi teatas tähtsa näoga, et tema sööb täna midagi sellist, mida ta ei tunne ja varem pole söönud ja valis just selle toidu välja. Ma siis mötlesin, et ta teab, mida valis ja imestasin, et kuidas ta küll seda toorest liha sööma hakkab, aga ei ma öelnud ka midagi. Seda tatari tellides oli tal nii tähtis nägu ka veel peas...
ReplyDeleteJa kui toit lauale saabus, siis Kristi höikas, et VÄK, mis see on!??? Ta isegi ei proovinud seda a`la tatari. Mina proovisin huvist, et kuidas see siis maisteb kah ja oli väga hea, aga see möte, et toores liha... Ja Kristi, munakollane oli ju liha peal oma "kujus". Siin saksas on poulaarne toores maitsestaud sealiha, mille nimi on "Mett". Olen ka kunagi ammu proovinud.
Meil on söegrillid köige odavamad ja meie ise ka kasutame sellist grilli.
Kus siis naised olid, kui meeste öhtu oli? Iga üks omas sulus?
Iga kord, kui mehed böffi teevad, siis me alati meenutame seda Kristi lugu:))))) aga se eoli jah juba umbes kolmas kord, kui nad seda hakkliha teevad. ja teate, hea on röstsaia peal. munakollane segatakse sisse. hulgaliselt sibulat ka ja soola ja pipart. mina tegin köögis tööd samal ajal. Marilin oli tööl ja Karoliina puges oma tuppa. aga eelmine kord seisnes meesteõhtu selles, et mina osalesin ka. meesteõhtuga kaasneb lisaks böffile mingi dvd vaatamine. Eelmine kord vaaasime "Eestlased Kremlis" (kaire kinkis jõuludeks), mis rääkis nendest riigikogulastest, kes moskvas taasiseseisvumiseks oma panuse andsid. Jube huvitav, ega ei teagi ju kõike nii peensusteni! ja siis vaatasime veel "Pisuhända" ja käesoleva õhtu teema oli "Kuulsuse narrid". Aitäh, leila, saadetud dvd-de eest. meesteõhtuid jagub nüüd kauemaks.
ReplyDeleteja vahepeal ütlen ma ka seda, et nüüdseks on Jaanis ja Karoliina juba lennukis ja teel kodu suunas.
ReplyDeletepiret, mis sa mõtled, et ma nii mühakas olen ja ei tea mis on toores maitsestatud hakkliha??? mäletan küll seda seika. ma lihtsalt juba aimasin ette kui ints seda teeb, et ta segab vist muna sisse. sina vast sööd jahh peale valatult... piret, kusjuures ma tookord proovisin böffi küll aga see toores limane muna häiris, hakkliha sibulaga oli üllatavalt maitsev. kuid siiski ma seda süüa ei sooviks.
ReplyDeletekust te liha selle jaoks ostate? kas poest või lihuniku juurest? meil ka vahepeal tehakse seda, st. valdur teeb. hea on!
ReplyDeleteme ostame tavalisest poest. viimane kord oli sea-veise hakkliha. sealiha on pehmem kui veis, sellep on parem.
ReplyDelete