1. päev - kohanemine uue ajavööndiga

Uh jaa, kui raske oli sellel esimesel hommikul tõusta. Ajaarvamine oli igatahes lootusetult sassis. Ei tea, kas põhjuseks oli õhtul koos Intsuga joodud kolm õlut või ajavahe - igatahes oli hommikul õrn pohmaka tunne. Oli küll pühapäeva hommik, kuid Katre ajas halastamatult meid üles.

Kuna oli päikesepaisteline hommik, otsustasime teha tutvust Manly'ga ja minna randa päikese ja veevanne võtma. Kuid kahjuks olime liiga optimistlikult päeva suhtes häälestatud...

Esimesed klõpsud Manly'st Sydney kesklinna suunas. Päike andis endast parima, kuid vihmapilved olid kahtlaselt liikvele läinud.

Valge laev on hoopis seljataga, aga ju oli ka teisel pool midagi huvitavat, mida vaadata...

Ausõna, see õllekast all vasakus nurgas ei kuulu meile.

Elu nagu botaanikaaias...

"Milla Piima" võistkond oli pühapäeval purjetama läinud :)

Kookapurra (Intsu väitel jubeda häälega Austraalia rahvuslind), kelle häält meil sellel päeval kuulda ei õnnestunudki.

Ettevaatust, paparazzo on asunud pildijahile, millele ta pihta sai, seda me veel näeme ja kuuleme...

Üks "pisike" rahvupargi põõsastes elutsev ämblik. Selliste jahimeeste aktiivse tegevuse tõttu on õhk igasugu kahtlastest lendlevatest putukatest vägagi puhas. Väideti, et pidi süütu olema, igaks juhuks jätsin selle järele proovimata.

Nonii, paparazzo Indrek leidis põõsastest Briney Spears'i. Hiljem aga selgus, et pilt ei tulnud välja (pole pilti, pole tõestust)

Lennutakso jaoks nappis meil raha, kuid neid kes seda endale lubasid, neid jagus küllaga. Pidev mürin meie peade kohal andis tõestust lendurite heast teenistusest sellel pühapäeval...

Rahvuspargis ringi vaadatud, võtsime suuna randa. Kuigi taevas oli kahtlaselt pilvine, ei jätnud me jonni ja viisime oma plaanid ellu

Ei, ma ei kavatsegi vette täna minna!

Aga lõpuks sai uudishimu hirmust võitu ja väike proov vees sai tehtud.

Kahjuks rikkus meie rannamõnude nautimise ära vihm, mis pani lõplikult meid päevaplaane muutma. Tegime pisikese pikniku vabas õhus (katus oli küll pea kohal) ja otsustasime tagasi sõita Castle Hill'i. Mingil hetkel aga ilm natuke paranes ja Ints keeras sisse Olümpiaparki. Seal otsisime üles koha, kus olid eksponeeritud kõik Sydney olümpia kangelaste nimed. Väike surfamine andis tulemust ja siin see on...

... Erki kah olemas. Kas oli üleastumine või ei olnud... seda võibki targutada lõputult. Igatahes oli see plaat Olümpiapargis kuldset värvi :)No oli nüüd seda vaja... Olümpiatule kustussüsteem oli tööle lülitatud ja selle olümpiatule alla minek tõi kaasa vaid märjad riided...

Kemplemine medalite üle kandis lõpuks vilja, Karoliina sai oma kuldse koha kätte.

Vaat selgusetuks jäid küll selle tegelase teened Sydney olümpiamängudel, kuid kindlasti on keegi, kes aitab mälu värskendada.

Olümpiapargiga meie esimese päeva fotosessioon ja silmaringi laiendamine ka lõppes.